Tunnen häbi ja piinlikust enda ees ja pealegi olen veel endas pettunud. Hommikused ärkamised on lausa nuhtluseks kaelas. Pole suutnud kordagi vastu panna keelatud viljale. Kõik hommikused loengud koolis olen maha maganud. Viimse kui ühe! Ka hommikused tööalased kohtumised.
Ma jõuan toast välja alles 12ks lõunal. Ma ei tea enam, mida teha...

Sain hoiatuse ehitusmaterjalide õppejõult. Kui nüüd kolmapäeval 9:30 loengusse ei jõua õigel ajal tööd tegema, siis paneb ta mu seda ainet kordama.
Et mitte riskida hommikuse ärkamisega, ma seega ei lähegi magama. Olen öö otsa üleval ja sama soojaga lähen seda arvestust tegema.

Kardan juba ise ennast kah.. Unise peaga end usaldada ei või nagu näha.. :)