Minu elu San Franciscos jätkub endiselt. Sedapuhku siis minu südames ja unenägudes.
Minu unenäo tegevuspaigad on muutnud asupaika San Franciscosse. Piisab vaid ühest piisast, et viskaks pajal kaane ja ma ütleks "Ma armastan!"

6. juuni
Clayton
28. juuni
kehasoojus
Päevalilled
Road 395
Burning Man
shrooms
Wine Country

Nüüd on reaalselt mul käes vaid termos kohvitass, mille soojusjuhtivus mängleb mulle mälestusi, mida tahaksin reaalselt uuesti ja jälle katsuda ning tunda. Ma näen enda ees pilti mälestusest, ma tahan seda kallistada, kuid käte vahele jääb vaid õhk ja see hetk tekitab kurbust.

Alustasin Eestisse reisi 9ndal septembril pisarad silmis. SF lennuki tõusul pigistasin tugevasti silmad kinni, et mu pisarad ei pääseks valla ja vaikselt endamisi kordasin kümneid kordi "Ma ei taha minna, ma ei taha minna, ...., ei tahaa!". Alates sellest kuupäevast tänaseni on mu südames endiselt kurbus ja igatsus, mida täita või asendada ei saa siin keegi.

See suvi oli kordumatu elamus!