..Pole mõnda aega bloginud. On olnud kõvasti tegemist ja halva enesetundega ei tule just kõige kaunimad laused välja. Ja kui tuleb see hetk, et võikski kirjutada, siis juba õige emotsioon selleks ajaks läinud, mida kogesin seikluse hetkel. Võinoh, mis seiklused mul ikka on olnud. Pigem igasugused suhtedraamad ja võimuvõitlused Eesti tudengitel omavahel. Eks kindlasti on stress, et tuleb otsida omale korralik elamine, aga sellel takistavad asjaolud jne. Kuid kas vaja teistega ebaviisakalt käituda?!
Käisin täna tööd otsimas.
Mis te arvate, et leidsin töö ? Oh ei, kus sa sellega :D
Kõndisin kõigepealt tühja kaks tundi. Mul oli juba must masendus peal. San Frannis on ju sadu restosi ja mina ajan neid tikutulega taga. Kuidas on võimalik, et minu silme ette ei sattunud pea ühtegi restot?
Otsisin töökohti Castrosse (hea turvaline, lahe, hea asukohaga koht).
Ühesõnaga.. jalutasin ja otsisin kohta. Võtsin ühendust ka kohaliku eestlasega, kes on mu väga heaks sõbraks saanud. Tema hakkas siis telefonitsi juhendama, kus ma restosi leiaks.
Pärast seda kõnet tuli eluvaim tagasi ja suutsin 6 CV-d maha parseldada. Ainult 6! :( Neist ühele resto'le ma ka meeldisin.
Kuidas töö saamine välja näeb ?
Lähed uksest sisse. Ütled hostesile või kelnerile, et otsid tööd ja et kellega sa rääkima pead. Seepeale küsitakse sinult resümeed. Annad oma CV. Küsid kas see on OK. Siis küsivad paar küsimust healjuhul. Sinu CV toimetatakse omanikule edasi ja ise jääd kõnet ootama. ..
Nii kahtlane äri -.-
Tahan siiski enne jaanipäeva midagi omale leida.

Btw.. Castro on ja jääb üheks ägedamaks linnaosaks minu jaoks :D
Siin leidub igasugust huvitavaid leide. Mõni ei talu isegi kriitikat.. Nt. täiesti tavaline on näiteks kohata totally naked ihu. :)