Nüüdseks on SF's maad ja mered kokku ära vaadatud. Viimane kord sai vähe rahulikumalt seigeldud, sest läksime kambaga uudistama.
Kui võrdlema hakata, siis mulle isiklikult meeldib SF põhja ja lääne osa palju rohkem kui linn ise.
Seal on üpris puhas ja loodus hämmastav. Üle Golden Gate'i silla mägedes oli reaalselt lahe. Sealne õhkkond on väga relax. Väikesed külakesed, vaated, ürgne loodus, hipid, savu, seened- see kõik on seal teemas. Muidugi on sealne ka kõik kallis!
Ma kujutan ette, et seal elades ei oleks rohkem probleeme ega muresi peale selle, et võid oma elukaaslasega kaklema minna. :)
SF randades ei ole võimalik ujumas käia, sest ookeani vesi on väga külm kui mitte öelda, et ujud jääkuubikutega kõrvuti .. Seeeest rand ja rannaliiv on väga kuumad.  Päikese käes oled juba 45 min põlenud. Kreemita ei või sa kuskile minna.
Ma nagu ikka.. omal nahal vaja läbi kogeda ookeani vett. Kuna mind hoiatati jäise vee eest, siis ma jooksin lihtsalt täiega vette :D Oh jumal, see oli külm .. jalad oleksid nagu jäätunud. (ma ei ole talisupleja tüüpi ja pelgan külma vett kuid uudishimu ja jonnakust on mul selle eest 2X rohkem antud) Igasugused lood, mida kuulen ja legendid- ma teen neile lihtsalt risti vastu. Ehk siis rühkisin veel kaugemale vette. Olin juba kaelast saati vees. Lained olid väikesed aga tugeva jõuga. Kui ma seal vees mõnda aega olin (10-15 sec), siis selle aja jooksul jõudsid mulle just Titanicu mõtted pähe tulla. Me gusta :D "Olen külmas vees nagu Dicaprio ja ootan abi.. " Pärast randa läksime kalurikülakestesse. Mina jõudsin sõbraga kohale, teised eksisid ära autoga sõites. Lucky me.. sõber kellega mina koos olin, tundis piirkonda rohkem kui teised. Seega ma nägin palju rohkem kui teised. Ahhhaa! :P
Kalurikülas ootasime teisi järgi, keda ei tulnudki. Jalutasime laguuni. Tegemist oli ilusa vaatega. Kõik jutud olid olemas. :) (türkiis-sinine sillerdav vesi, liivarand, kaljud, palju rohelust, kuum ere päike ja vähe inimesi)
Pärast laguuni otsustasime külakesse tagasi minna. Sõber tahtis ühed õlled teha. Astusime paari ja sama kiirelt tulime ka sealt välja. Ma ju alaealine -.- Siis otsustasime üle tee austreid sööma minna. Minu esimene kord limukaid näost sisse ajada. Tellisime kahte sorti neid- toored ja teised veidi üle grillitud. Need toodi lauale. Polnud just kõige kenam vaatepilt. Samas kui ei proovi, siis ei tea ja miks üldse proovimata jätta kui inimesed söövad seda ja jäänud ellu :D
Mis seal ikka, haarasin kahvli ja võtsin veidi grillitud austri. Ma ei osanud sellele algul lähenedagi. Pistsin austri suhu.. Maitse oli huvitav, aga mitte maailma parim. Kirjeldan: Sa tunned suus lima, see keerleb sul suus üpris kergesti, lihamaterjal meenutab nagu sametit (see oli esimene mõte, mis pähe tuli kui sõin seda) või midagi seene sarnast, maitset tunned kahes osas-üks on lihase osa, mis on parem, teine osa on selline ebamäärane. Kui aus olla, siis auster ise on maitsetu, sellele annavad maitse juurde pigem maitseained. Austreid süüe saad pigem selle materjali tundmise rõõmu kui maitsmise. Proovige kindlasti järgi!
Pärast seda otsustasime minna mägesi vallutama. Liikusime kõige kõrgema mäe tippu. Autoga sai väga ligi sõita ja eksimine kulus muidugi asja juurde ning lisaks sellele lõi sisekõrva vedelik laineid ja mul oli süda paha.
Jõudsime peaaegu mäe tippu.. nautisime vaadet. See aga ei olnud piisav, rühkisime veel kõrgemale...nägime kalju serva, kus õnnestus umbes 4 m veel kõrgemale ronida. Mõlemal olid varbavahe plätud jalas + minul ka kleit :D Parim vorm kaljul ronimiseks.
Sõber ronis üles, vaatas ringi ja ütles, et ära ikka tule, see siin on liiga järsk ja halb alla tulla. Ma selle aja jooksul juba climb'sin üles. (Hiljem alles tuleb mõelda, mis saab selle alla tulekuga ... )
Iroonia oli see, et kui meie üles ronisime, siis meist allpool matkarajal olid turistid, kes kõndisid seda rada ja siis giid rääkis, et see kõige ohtlikum rada üldse, et üks nõlv on hästi järsk ja käsipuud ei ole... Giid palus liikuda turistidel keset teed aeglaselt ja rahulikult, et mitte rahmeldada ega ronida it's very dangerous.  Jeeright! Turistid -.-
(kuigi nõme on mõelda, et ma olen tegelikult üks neist turistidest)