Üks story jäi vahele. Käisin ju pühapäeval jalgrattaga tripil San Francisco vahel. :P
Kujutage nüüd ette- kui jala oli raske 17% tõusule minna, siis pärast mitmeid miile oli jalgrattaga selliseid tõuse päris õudne läbida.
Mulle väga meeldib jalgrattaga sõita ja kui seda teha linna vahel, mis on veel 70% avastamata.. no kuule, see on lausa imeline ju!
Läksime sõbraga kahekesi, kes on mulle kui isiklik giid. Küll teab ta kõigest nii palju! :)
Pühapäeval tuli ka paks udu maha. See oli totaalne. Nagu tõmmatakse tekk üle San Franni. Ja see tungib äärmiselt kiiresti edasi. Udu sees on hästi jahe, niiske ja tuuline. 
Sinna, kuhu veel udu polnud jõudnud, seal paistis kenasti päike. Sellist ilmaerinevust tuleb oma nahal kogeda.
Esimene sihtpunkt Golden Gate park.
Wow, wow, wow... Sõidad nagu täiesti teises maailmas. Seal on golfi väljakud, muruplatsid piknikuks, kosed, sportlikud inimesed, muuseumid, botaanika aiad, tiigid, piisonid, "džungel"... . Kõik mida vaja klišeeks. :) Palju ei olnud puudu, et Teletupsud jookseksid üle küngaste :D Sõber osutas ühe hoone peale, et see lahe koht, rääkis kõik jutud ära ja siis tuli meelde, et ah õigus, sa ju alaealine, sa ei saa sissegi. Siis osutas teise hoone peale, samuti kõik jutud olemas ja jälle tuli meelde, et ma alaealine, ei saa ju minna. Tore ju õrritada! -.-
Aga muidu on Golden Gate pargis väga palju avastada.;)
Kihutasime läbi pargi Vaikse Ookeani suunas. Parki tahan veel kunagi tagasi minna.
Vaikne Ookean.
Jube tuuline. Ma ei saa aru, miks nii palju inimesi oli rannas sellise sombuse ilmaga?! Mida on teha sellise ilmaga rannas neil, kes ei loheta ? :D Aru ma ei mõista.
Äge oleks olnud mööda ookeani äärt lõunasse sõita, aga tuul oli liiva sellele teele kandnud, seega see mõte jäi ära kahjuks.
Sõitsime päikese poole tagasi.
Dolores park
Sättisime end murule istuma... ja juhuslikult täpselt selle tuule nurga alla, kus savu hais käis üle meie. :D Võtsime siis oma salatikese lahti ja nautisime "värsket" õhku.
Dolores on tõesti ilus park. Pane silmad korraks kinni ja kujuta ette kõige ilusamat parki oma mõtetes. Vot selline oligi Dolores park. ;)
Pärast pikniku otsustasime väikese tiiru Doloreses teha. Läksime laste mänguväljaku suunas. Aga mitte sellest ei taha ma rääkida. Mulle jäi silma üks gay, kes tantsis mäe jalamil. Ta oli mustanahaline ja sinakas rätik oli seelikuks ümber puusa sõlmitud. Tüübil oli kõrvaklapid kõrvas ja ilmselt kuulas mingit diiva muusikat. Igatahes, see tüüp nautis ennast täiel rinnal. Kus alles keerutas puusi ja käsi. Laulis kaasa.. Ma arvan, et ta tundis end seal mäejalamil nagu superstar, kes parasjagu esineb rahvale. Tuul oli ka paras, mis pani ta seeliku lehvima.. ühesõnaga, kõik jutud olid olemas :D Küll on ikka veidrike siin ilmas, mina jäin teda igatahes päris pikalt vaatama...
Kodutee
Clayton asub mäel. See mägi on sama kõrge nagu Eesti Suur Munamägi. Muidu oli okei vändata linna vahel, aga kodutee! Ollalaa.. võttis ikka korralikult naha märjaks. Korra oli hetk, kus ei tundnud isegi jalalihaseid, aga jonn on suur, seisma ei jää :D Sõber naeris mu üle, et mul oli sellest suurest rühkimisest isegi kiiver viltu pähe vajunud :D

Vot see oli matk, mida nautisin täiel rinnal!