Nonii.. täna on XIII kuupäev juunis. Pesitsen San Frannis juba 8ndat päeva. Sain teada, et olen esimene eestlane, kes on pikemalt San Frannis läbi Student Tour programmi.
Selle aja jooksul on nii mõndagi huvitavat juhtunud.
Olen õppinud aega teisiti hindama, seda kui eraldi seisvaid päevi. Kui midagi saavutada tahad, siis lihtsalt võta asi käsile ja tee seda, samas kuula vanu olijaid ja tegijaid. Ära põlga ära teiste arvamust ega pea ennast kõigist targemaks, samas ära võta seda üksühele vaid leia aletrnatiive ja aja oma rida edasi. Kõige olulisem edasi viiv jõud on su enda attitude! Kui sa oled sõbralik, rõõmus, tolerantne jne.. Siis go ahead, mine, tee ja ole.
Olen ööbinud kolmes erinevas kohas. Hetkel istun luksuskorteris Downtown's. Kuigi siin on äge, igatsen ma siiski Claytoni aegu tagasi (see mis mägedes oli).
Seda ma kartsingi, et langen mugavustsooni ja ei liiguta end. Samas paberimajandus on nii segane ja ei lase mul teisi toiminguid teostada.
Täna tegin valmis Approach'i, millega lähenen ettevõtetele. :) Mul on valmis pandud väike raamatuke ettevõtetest ja välja otsitud mõningad kohad, kuhu minna. CV'd on ka trükisoojad. Homme võtan asja kätte ja lähen linna peale tööd otsima! See on lubadus endale. Aitab SSN koodi ootamisest, see võtab nii kaua aega! (Kuigi see on väga vajalik töö leidmiseks- inimesed ei usalda mind selleta ja kardavad et ma olen immigrant)
Ütlesin lahti teistest Eesti tudengitest, kes tulid ka programmiga. Võtsin riski tulla üksi asjadega toime. See otsus ei olnud kuigi raske. Need teised tudengid ei olnud kuigi sõbralikud ka ja raha mul nagunii ei ole, et nendega koos korterit soetada. Ma ei kujta ette mida nad nüüd neljakesi ette võtavad. Kas quitivad ära ja sõidavad minema või suudavad jalad alla saada. Eks näis. Üks neiu sellest programmist (kellega olen juba 5 päeva koos ka olnud), otsustas täna, et tuleb minuga. Ühesõnaga, oleme nüüd Triinuga kahekesi ula peal.